~kinnas

Tere kallis reisip2evik. Sa oled kallis ja ilma t2pit2htedeta sest v2lismaalased ei kasuta t2pit2hti. Harju numbritega 2ra.
Ma istun laua 22res, laptopi taga, Riias. Luiga ja Ruudu magavad juba ja ma loodan varsti samuti nii teha, aga enne natukene kirjutamist.
Kohe p2ris algusest, esimesest p2evast, see on umbes kronoloogiline reisikirjeldus.

P2ev 1
14. Juuli, 2008.
Ma sain Luigaga kokku vabaduse v2ljakul. Esimese asjana istusime me varblasele ja j6ime seal 2ra kaks 6lut mis Luiks oli syndmuse puhul muretsenud. J2lgisime yleskaevatud Vabaduse v2ljakut ja visandasime umbm22raseid plaane tulevastest ettev6tmistest, v2ga joviaalne ja pealehakkav meeleolu. Ostsime paksu maanteeatlase (koos bensiinijaamadega!) ja leidsime Luigale humanast seljakoti (piinlik oleks maailma avastada kilekotiga, ne). Bussiga j6udsime lennujaama juurde h22letama. J2lgisime yle tunni aja kuidas tytarlapsi, aina peale v6eti. Mustmiljon tykki. V2ga nyri.
Meie kannatused l6ppesid Liisa saabumisega, too keda me narrime p22stevarjuingliks. Ta oli otsustanud spontaanselt Tartusse s6ita, et seal 6htu otsa telekat vaadata ja siis homme tagasi j2lle. Imelik ehk, aga meid p22stis see edasisest ootamisest ja ta viskas meid Tartu kesklinna maha. T2iendasime oma varustust markeri ja veini v6rra ning uurisime busside aegu sest ilm oli nigel. Too 6nnetu buss oli aga juba lahkunud.. ja egas see ilmgi nii halb enam polnud.. ebasuhkrust tehtud mehed l2ksid l6una keskuse juurde h22letama.
Tartu 22re peal olid enne meid kaks h22letajat end valmis seadnud. Silt nende k2es kuulutas "Ateena". M6nda aega P2rast pudelit veini mahtusime me neljakesi k6ik autole ja me s6itsime Valka. Too tyyp kusjuures elas tegelikult poolel teel aga viis meid sellegipoolest 2ra. Ta jutustas kuidas nad Siberis terve perega rongiga reisimas k2isid.
Valgas viskas me heategija meid turu juures maha ja meid juhatati l2hedalolevasse pastoraali. Seal olid Mihkel, Lepp, Mart, See Tydruk Kelle Nimi Ei J22nud Meelde Kellel Olid Lahedad Huuled ja Ruudu ees ootamas. Nad, peale Ruudu kes oli hommikul enne meid startinud, olid seal juba n2dal aega olnud lastele fotograafiat seletamas. Me j6ime end veinist ja star dollarist purju ning l2ksime magama.

Teine p2ev.
15 juuli.
Ma 2rkasin hommikul pohmellisena ja, nagu alati, k6ige esimesena. Selline aeglane puine hommik. Tegemist oli kohaliku pastoraaliga kus raskustes inimesed said hommikuti syya ja lapsed m2ngida. Parajasti korraldati lastele toda fotokursust millesse mind liideti 88maja eest. Hommik s88dud l2ksime koos kolme p6nniga linnapeale jalutama, otsima neile 2gedamaid asju kui BMW m2rke pildistada. Nad imelikud tahavad kogu aeg ju ainult autosid j22dvustada. Hommik m88duski n6nda, et me lonkisime fotograafidest lastega m88da linna.
P2evat88 tehtud l2ksime j6e 22rde piknikku pidama. See oli v2ga idylliline ettev6mine, Valga on imelikult ilus linn. K6ik on kuidagi v2lja ehitatud ja maitsekalt detailne, parkides on v2ikesed aiad ja kividest laotud teed on meeldiva olemisega ja eri toonid moodustavad mingeid mustreid ja peat2navaks on nunnu allee jne. Teel piknikule ostis kamp kaltsukast riideid, sellistes kohtades j2etakse alati k6ige paremad mantlid ja pintsakud puutumata, kohalikud ei taha neid.
Piknik oli meeleolukas ja kujunes peagi yle lausjoomiseks mis kujunes yle mehisemalt joomiseks. M2ngus olid lik88rid ja viinad ja kui me tagasi pastoraali kanti j6udsime, olid k6ik v2ga l6busad. Me istusime selle taha raudtee 22rde ja j6ime edasi. Kuni Luiga 2ra vajus ja me ta pastoraali lohistasime ja magama panime. Ma panin talle ka yhe vee pudeli k6rvale valmis aga j6in selle ise 88 jooksul 2ra. Me tegime Mihkli toas veel youtube'i diskot kuni k6ik 2ra vajusid ning ma j2in yksi sinna Batmani lyhijuttudest kokku pandud anime filmi vaatama.

P2ev 03 ehk
16. juuli.
Hommik oli 22retult valus ja tuim. Ma 2rkasin kell kaheksa v6i isegi varem ja olin unetu, kondasin edasi tagasi, yles ja alla. Vahepeal l2ksin v2lja ja joonistasin natukene linnapeal, tegin Fuck the Proletariat kavandi valmis ja olin k6ikidest oma h2dadest hoolimata tubli. K6ik l2ks palju paremaks kui ma suppi sain ja ka teised yles 2rkasid. Ruudu sundis mind couchsurfingus ettevalmistusi tegema ja ma kirjutasin oma kerjusekirja tund aega sest see oli Mac ja s t2ht ei t88tand. Koristasime enda j2relt 2ra, j2tsime hyvasti ja lahkusime Luiga ja Ruuduga. See mis toimus v6iks nimetada n2iteks "hall kondamine". Me otsisime v6ib-olla ehk supik88ki mingisugust, aga rahuldusime Selveri valmistoiduga. Tykk aega ei saanud hapukurgi purki ka lahti ja kui see juba piisavalt halb polnud siis kolm p2takat jalgrataste ja rulaga ajasid meiega juttu kah ning tahtsid meie Baikalit proovida. Me ei andnud. Selle asemel l2ksime ostsime kaltsukatest Luigale v2ga ilusa sametpintsaku. Ruudu ostis k6ik poed tyhjaks ja me kogu aeg ootasime teda j2rgi.
Valgast s6itsime Riiga rongiga. Rongil oli ka yks vahvalt riides kena v2limusega tytarlaps ja me spekuleerisime, et ta arvatavasti l2heb Bj8rkile. Me muide l2ksime ka bj8rkile. Me uurisime seda ta k2est j2rgi ja see osutuski t6eks, leppisime kokku, et yhendame oma v2ed Riias navigeerimiseks. Rongis s6ime hapukurke ja tuunikala saia. Kujuta nyyd ette, see on rongi vagun, seal on kolm noort maailmaavastajat, nad on akna all olevale v2ikesele lauakesele laotanud atlase ja nad m22rivad raamatukogu kaardiga saiale tuunikala ning joovad kurgivedelikku peale. Nad on rongiga avastamas Liidumaid.
Rong s6itis kohati kraavis metsa vahelt, siis j2lle k6rgel latvade kohal. Ja siis j2rsku!
Riia! Riia! See ongi Riia! Jah! Seal ma olin! V2LISMAAL! Ja siis me tormasime sellest k6igest l2bi, et j6uda p2raperses Rigas Arena v6i milleski sellises toimuvale Bj8rki kontsertile mis r88vis kymnendiku ja rohkemgi kogu meie kapitalist. Mul polnud isegi aega m2rgata kogu seda vaimustavat arhitektuuri, neid alasti mehi hoidmas yleval r6dusid v6i neid vihaseid n2gusid haigutamas katuse all. Ei, me tormasime. Selle jooksu.. jooksul ma v6tsin automaadist v2lja 50 latti. Mul polnud aimugi mis kurss on v6i kui suur raha see t2pselt yldse on. Kui ma teada sain olin ma mures. Sellest polnud aga tegelikult lugu ja tuli isegi kasuks Bj8rki pileti v2lja ostmisel. Kontsert muide oli muhe aga lyhike. V2ga nauditavad olid l6pusirge joovastavad reactable'i ja tenorion'i jammimised.
Kusjuures ilus tydruk rongist, Maireet kui mu m2lu ei eksi, oli meile raha laenanud, et me pileti v2lja saaks osta. Me ootasime teda p2rast kontserti arena ees kui kohale ilmus Reinis, too filosoof Tartu Ylikoolsit kellele ma olin hommikul k6ikide oma olmevaludega diivanisurfamise soovi avaldanud. Me jalutasime l2bi 6htuse Riia trollipeatuseni ja s6itsime neljakesi Reinise ja ta naise korterisse 88bima.
Lugesin 6htul Nick Cave'i raamatut mille ma reisile kaasa ostsin ning kaklesin n2gusa tydrukuga p6randakoha eest. L6puks ma andsin alla ja l2ksin madratsile.

04. p2ev mis on ka
17. juuli.
Me 2rkasime. Tydruk kontsertilt l2ks k6ige varem 2ra, tagasi h22letama. Ruudu plaanis alguses taga kaasa minna aga j2i siiski meiega Riiat avastama. Ja avastama me l2ksime! Aga enne k2isime Rimist l2bi ja varusime hommikus88ki. Riia muide on rimisid t2is. Ma ostsin kolm pirni, tuunikala figureeris j2lle ja nad v6tsid midagi sooja. Ja veini. V2ljas sadas vihma. Me istusime seal yhele pingile maha ja hakkasime keha kinnitama kui noor turvamees tuli meile teatama, et seal ei tohi syya, sest see on pood. Me halasime ilma p2rast ja lubasime k2hku l6petada ja ta lubas meil j2tkata. Hiljem tegid Ruudu ja Luiks poe ees r22sta all suitsu ja toosama turvamees tuli meile teatama ka suitsukeelust. Me naersime ja lubasime kohe 2ra minna.
Riia vanalinn on igavam kui meil, t2navad on laiemad ja kentsakaid keskaja maju tegelikult eriti pole. Hilisem arhitektuur ja telliskirikud k6ikjal. Me leidsime juhuslikult okupatsioonimuuseumi ja l2ksime vaatasime sisse. Neil on palju ajaloo teksti ja tillukest pahna, v6iks 8elda, et meie omal on 2gedamad suured asjad (meil on terve mingi systik ja mingi vana auto ja igast suurt 2gedat n2nni?) aga neil on kylastajaid. Igastahes teeb see koht sust tulise kommunismivihkaja ning vangimaja kylastatav reproduktsioon oli v2ga armas. Meenutas saunalava.
Ruudu tahtis oma fotoaparaadile muretseda mingeid korke ja me jahtisime seda vihmases Riias taga. Aga yheski fotopoes ei olnud seda ja me istusime hoopistykis parki maha.
See oli yks v2ikene lapp rohelust otse ooperimaja ees. Seal keskel oli purskkaev mille serval me pesitsesime. Rikkusime turistide fotov6imalusi ja j6ime kilekoti sisse peidetud veini. See oli keeratava korgiga pakendivein, odav ja mahe. Me ostsime p2rast teise juurde, sest see oli hea ning v2rskendav l6busaks tegev mahl.
Reinis oli soovitanud meil yhest pargist l2bi astuda kus on mu nimekaimu (Taal) malemeistri kuju. Ta ei n2inud yldsegi minu moodi v2lja aga ma lasin Ruudul endast turistipildi selle ees sellegipoolest teha.
Me uurisime arhitektuuri. K2isime 2geda kvartali t2navhaaval risti-r2sti l2bi, n2gime 2ra k6ik alasti r6dusid kandvad mehed ja naised, k6ik heledad ja r66msad ja k6ik tumedad ja vihased, nad k6ik olid kauni imelise ornamendiga kaetud. Ornament v6iks tagasi tulla. Ornament on hea. Menukas oli vihaselt oigav mehen2gu kes hoidis katust yleval.
Humanas ei olnud mitte midagi.
Me l2ksime Riia Esimesse haiglasse tuunikala ja saia s88ma. Ruudu oli arbuusi ka ostnud. Haigla oli suur hooviga ettev6tmine. V2rav oli kaunis ja rohelist t2is, tundus nagu v6iks tegu olla m6ne m6isaga. Uhke m6isahoone taga, hoovi peal olid v2ikesemad majad mida kutsuti korpusteks. Me istusime 24. korpuse ees ja kartsime. See koht oli hirmus, krohv pudenes seintelt, must kass valvas teeristmikul, valmis yksk6ik mis suunast tulijal yle tee jooksma, varesed kraaksusid taeva all ja hullunud olemisega r2situd arstid lonkisid aeg-ajalt m88da. Keegi ei m2ganud, et me olime sinna pingile end s88ma s2ttinud. Hullumaja tunne oli ja seal ei laseks end elu sees ravida. Seest kostis imelikke h22li.
Me jalutasime ka eesm2rgitult ringi, vahepeal v6tsime ette julgustyki kaardilt v2lja minna, sattusime juhuslikult yhele turule ning v2sisime p2eva l6puks t2itsa 2ra. Puhkasime jalgu yhes pargis (jah, v6tsingi keset linna kingad ja sokid jalast). Puhanuna l2ksime vanalinna ning uurisime erinevate lokaalide kohvihindu ning j2ime l6puks yhte rasvase olekuga tobedasse pannkoogirestorani. Seal oli kuidagi meeldiv olla, see koht proovis t2iest v2est olla halvem kui ta tegelikult oli, nad lasid raadio muusikat ja olid kohviku ette r6veda paksu koka kuju yles s2ttinud aga me olime sellest yle ja nautisime singeri laua taga istudes voltimise hyvesid. Ma proovisin meelde tuletada lasteaiast 6pitud puhutavate ralliautode voltimist, aga nagu ikka j2i see ebat2iuslikuks.
Seej2rel k6ndisime pika tee yle silla ja proovisime leida koduteed, j2litasime tramme ja l6puks leidsime Reinise kodu yles. Siin j6ime me 6htul teed viiekesi (ta abikaasa ka, isegi nende kaks last yhinesid, et kypsiseid laualt kahmata) ning saime teada kui halb muusikamaitse on l2tlastel. Uurisime neilt h2id baare ja muuseume mida homme kylastada v6iks ning saatsime diivanisurfimiseks palveid j2rgmistele v66rustajatele, teatamaks oma peadsest saabumisest.

Homme oleme 88sel linnapeal ja kontserditel ning ylehome h22letab Vilniusesse.